Nimekiri ja täiendav materjal Eestis asunud kinnipidamis- ja hukkamiskohtadest.
KLOOGA
Klooga oli Vaivara võrgustiku laagritest üks suuremaid ja tegutses neist kõige kauem, septembrist 1943 kuni 19. septembrini 1944. Erinevalt enamikust ülejäänud laagritest ei olnud Klooga laagril mingit sidet Ida-Eesti põlevkivitööstusega – Klooga vange rakendati esmajoones sõjamajanduslikult olulises puidu- ja betoonitööstuses.
Laager rajati 1943. aasta septembris Klooga aleviku lähedusse. Piirkond oli juba eelnenud Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1941) muudetud suletud militaaralaks. Nüüd tegutses siin Saksa sõjamajanduslik organisatsioon „Todt“. Enne juudi kinnipeetavate saabumist ehitasid laagrit tsiviilisikutest tööliste kõrval ka Nõukogude sõjavangid ja kriminaalvangid.
Loe Klooga kohta rohkem SIIT
JÄGALA JA KALEVI-LIIVA
1942. a. augustis rajas Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Harju maakonda, Tallinnast umbes 25 km ida pool asunud endisesse Eesti sõjaväe Jägala suvelaagrisse juutidele mõeldud laagri. Laagri vahetu juhtimine oli allutatud Saksa julgeolekupolitsei eestlastest ametnikele, ka valvuriteks olid värvatud eestlased. Jägala laager rajati ajutisena, ega olnud ette nähtud kinnipeetavate pikaajaliseks majutamiseks ja tööle rakendamiseks.
Loe Kalevi-Liiva kohta rohkem SIIT
VAIVARA
Täiendav informatsioon lisandub tulevikus